Hiidenmaan eli Hiiumaan rannas - ulapan takan, pinkkien pilvie al o Suami.
Mun mummun synnyinpaikkakuntta täst ei ol ko 130 kilometri mert - sit olla jo Perniön pitäjäs.


Kui rakas voi yks naapurmaa olla! Sen kiäl, sen kulttuur, sen talot ja meret.
Viron opiskelu, eesti keel, on tuanu mun etteni semmost hyvä, etten olis ikinä osannu eres pyyttä.
Kirjottamise alkuinspiraatio, moninaiset sanastolliset ahaa-elämykset, ystävät ja yhteisöt, julkasut ja keikkareisut!
Joskus  Runoajelun kyytis, joskus Rahmanin Janin võrunkiälisen Ladan etupenkil -
ja nyy sit hiidenmaalaise runokäännökse esittelykiartueel: Kärdla, Tartu, Tallinn!



Jo yli kymmene vuat sit virolais-suamalaine mahtinaine Järvi Lipasti - taik Järvi Kokla, riippu kuka kysy - innostus mun runoi kääntämä omal murtteles, Hiiumaan Pühalepan kulmakuntien kiälel. Se o nuatiltas laulavaist eikä mittän kauhia vaikkia. Pikkuhilja ja sitkiäst niit on tullu uussi ja uussi - ja nyy syksyl 2017 ol viimienki se aik, et kuutisenkymment runo pääs kansie väli. Kokoelman nimeks tul Ole ise (Ol itte), ja sen otti siipies suaja kustannettavaks Eesti keele sihtasutus eli vironkiäle säätiö. www.eksa.ee

 

 

Kirjallisuustalon nimmarointihetkes 28.11.2017 Järvi ja Heli. Kynä on keviä - suurin tyä ja vaiva on takan ja o ilo lukijoil omista kirja!
Me kirjotetti niihi: Ole naksis! Ole krapsis! Ole muku! Siis: Ol ilone, ol valone, ol pulune!
Kuva: Heidi Iivari

 


Kirjan ensjulkistamisen paikaks ol valittu Hiiumaa muuseum. Nii sisält ko ulkko huimaavan kaunis!

 

 

Järvi ol siskos perheen kans järjestäny jokasel tulijal Maret-perunan kätte plätättäväks ja raparpermehu juhlajuamaks. Ja ihana kirjan-runoje-hiiumaan-hyväntuule-juhla siit tuliki!

 

Meil ol fölis hiiumaalaine näyttelijä Margus Tabor. Hän esitti runoi ja syätti meil peruni ja ol muutonki nii lutune, niinko Immu Saarelaisen kauan karoksis ollu velipoik! (Kuva: Ulvi Mänd)

 

Yleisö vast hurmaava oliki! Yläkuvas mul ojentta kukkassi legendaarine kulttuuri-ihmine Tõnu Otsason.
Kuva: Toomas Kokovkin / Hiiumaa muuseum

Kiinnostava ol myäski päästä tutustuma virolaisse koulu. Hiiumaa gümnaasium, Hiidenmaan lukio, o uus, sivistyny ja toimiva.


Oppilaat ol piretty rakastavas kuris - uteliai, kaunei ja viissai mukuli.

Tääl me selosteta! Lukion äikänope Tiia, mää ja Järvi. Kuva: Hiiumaa gümnaasium

 
Mun iloks me päästi myäskin Tarton kaupunkki runoiltta pitämä. Opiskelukaupunk ja monie muistoje, enimmäkses hyvie, tyyssija.
Meijä runotapaust ol tullu kattoma moni NAK-kilainenki eli Noorte Autorite Koondis -ryhmittymän jäsen. Semmone villi kirjottaja-taiteilijaporuk takavuasilt, mink kans olen kirjailijaks kasvanu.

NAK ylärivist: Jan Rahman, Contra, Mika Keränen, Urmas Vadi. Sit Järvi, mää ja kuvataiteilija Ilmar Kruusamäe mun puristuksis.
Kuva: Heidi Iivari

 

Tallinnan kirjailijatalol ol viimene esiintymine. Meijän kans ol täl kertta laval myäskin latviantaja, ain yht armas Guntars Godins.

 



Ain kirjailijan sisäpualel käy kohaus, ko se näke oman nimen, oman kirjan kanne íhmiste ilmoil, ulkomail!
Ole ise se siin! Jos jäi semmone olo, et tahtois Viron Hiidenmaaks otta mun runoist selvä, ni ainakin tual kustantajan sivul o joku tilausmahrollisuus:
www.eksa.ee

Niin Tallinnas, Hiidenmaal ko Tartossaki meijän fölis kulki toimittaji mikrofoneines, kameroines. Jos tääl o vironkiälentaitossi lukijoi, ni lähtekäs selama tommossi linkei, mitä Järvi kokos. Niis o nii ratio- ko telkkarilähetyksiäki, sanomlehtijuttujaki. On siin joku suamekski.

The Baltic Guide, 27.11.2017
http://balticguide.ee/runoilija-heli-laaksonen-esittelee-uutta-kaannosteostaan-tartossa-ja-tallinnassa/

Tallinna24.ee portaalis Sari Putkoneni artikel 30.11.2017
http://www.tallinna24.ee/artikkeli/585564-heli-laaksosen-runot-saivat-yleison-hyrahtelemaan-tallinnassa

TÄST SIRP-LEHRE ARVIOST OLEN TOSI ILONE:


“Sirbis” Pille-Riin Larmi arvustus 2.12.2017 http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/lihtsa-elu-hiiundus
Tartu Postimehes Heidi Iivari artikkel “Tartu – soome kirjanike linn”
4.12.2017
https://pluss.postimees.ee/4331805/soome-100-tartu-soome-kirjanike-linn 

 

TELKKARIS OP-NIMINE AJANKOHTASOHJELMA OTTI HELMAST KII JA HAASTATTEL:

ETVs Margit Kilumetsa saade OP 5.12.2017
https://etv.err.ee/v/kultuurisaated/op/saated/58e8da4a-038e-4164-ad81-7c32e7fa2c49/op



Margus Tabor, Margit Kilumets ja mää. Kuva: ETV/ OP

Vaba Eesti Sõnas Riina Kindlama artikkel, 5.12.2017
http://www.vabaeestisona.com/index.php/eesti-uudised/8569-eesti-hetked-murre-murrab-naerukonti.html

ERR kultuuriuudised, 6.12.2017
http://kultuur.err.ee/647023/heli-laaksonen-vajan-palju-lihtsust

Vikerraadios Urmas Vadi saade “Töövari” 9.12.2107
http://vikerraadio.err.ee/v/b2bc0697-cf8d-4579-981e-b4536ab3ba6f

Kuku raadios Liis Seljamaa saade “Kukul külas” soome kirjanikest 24.12.2017
http://kuku.postimees.ee/index.php?pid=16&lang=1&id_broadcast=41

TULOSSA:

Vikerraadios Helgi Põllo “Hiiukeelsed uudised” 2018. aasta alguses
https://vikerraadio.err.ee/l/hiiukeelsed_uudised

 

***

Reissamine o ain pal muutaki ko yhre-asian-ajamist, kirjan tutustuttamist. Ain näke uut ja oppi ihmelissi asioi.


Mää osallistusin some-kohuunki - vaikken kotomaas ikämaailmas!

Sikäläinen Prisma - siis tämä tuttu suamalaine ylisuuryritys - keksis joulumainoskampanjan. Katumainoksis heil o happaman näköne laps viättämäs jouluaattoehtoot ja nyrpiäl naamal sanomas: "Jälle raamat!? Siis "Taas kirja?" Niinko pahin asia, mil vois mukuloi loukata, olis  kirjan ostamine!

Tämmöne ol mainos:

Taas kirja! (Yhrel teräväl virolaisel o hyvä salaliittoteoria täst: kosk virolaismukulat o lukutairos menny ohi suamalaismukulie, suamalaiset Prismanpitäjät yrittä kateuksissas tärvellä virolaiste lukuinnostukse...)

Täst moukkamaisest mainoksest syntys ansaittu huuto, ja me kirjan ystävät ruvetti kokkoma ilosten lukevien lasten kuvi ja kirjottama kuvan alareuna: Taas kirja - Jälle raamat! Mää osallistusin sihe tämmösel kuval:


Jälle raamat - taas kirja! Kuva: Miikka Lappalainen


Toivottavast prismalaiset ei keksi tota mainost traijata Suamemaal - taik yhtikä mihenkkäs. 

 


Täl Viron reisul mää tajusin 26 vuare jälkke, et Viro ja Suami o hyvi erilaiset maat. Kaua siin kest!
Kiälet o läheissi ja naamat aika samalaissi, mut jokane muu seikka o eri taval. Yhres maas yks on paremmi ko toises, yks jälles huanommi.
Toiset o esteettisemppi, toisil on kunnollisemp sosiaaliturva jne. See vaan täyty hyväksy.


Yks huamio viäl: Vaik pal puhuta siit, kui Suami o ruvennu jakautuma kahte ossa, Viros vast sisässi eroi onki. Kerron yhre esimerki.
Tarton rautatiäasemal (huippuhifi juna, kaunis, kunnostettu vanh asema) näin elämäni ensmäst kertta sähköauton lataukses. Se näyttä tält:



Sit ko mää kävelen siit Raatihuanen toril kilometri verra, siäl ripusteta jouluvaloi - iankaikkisel venäläisel kuarmurinostimel, se näyttä tält:

Eletänk siis Vironmaal jo avaruusaikka, tiikerihypy verra meist eres - vai ajellank siäl menne mailma maanteil? Molemppi!

 Tutustu itte! Viro täyttä 100 - kyl on korkia aik otta selvä, mitä siäl o oikke meneilläs.



Kiitos hyväst Viron-kiarroksest Järvi Lipastil ja kaikil, ketkä ol sit ettippäi viämäs!
Nii ja aitäh loistavast käännöstyäst Järvi Koklal! Ja viäl tervessi koko Vironmaan rahvaal elikkäs Eesti kansal!

 

Heli